Müüme ja ostame metsakinnistuid, põllumaad ja talusid-maakodusid koos maaga Harjumaal. Metsa ost. Põllumaa ost Harjumaal Kogemust üle 15.a metsanduse valdkonnas Abistame maa mõõtmisel ja juriidilistes toimingutes Vastame kiiresti. Tasuta konsultatsioon

Vaata meie maade müügi pakkumisi

Ostame maad. Saada oma pakkumine.

Harjumaa metskonna üldpindala on 94 460 ha ja metsamaa moodustab sellest 77%.

Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena (Pakri saared ja poolsaar, Türisalu, Rannamõisa, Muuksi). Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed ehk alvarid, kus domineerivad kadakad ning seal esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikurajoon, kus asuvad maakonna suurimad soo- ja metsamassiivid.

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõed ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järved. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Harjumaa pindalast võtavad sood enda alla ligi 20% ning neist olulisemad on osaliselt Harjumaa piiresse jääv Läänemaa Suursoo, samuti Võhma raba, Peningi soo, Ohepalu soo, Ohtu raba, Ruila soo, Ellamaa raba ja Liivaaugu soo.


Harjumaal leidub ulatuslikke metsaalasid maakonna idaosas, kus lõpeb Vahe-Eesti metsavöönd. Suured metsa- ja soomassiivid pakuvad varjupaika erinevatele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu.